Nitrifikatsioon

Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne. Esimese etapi käigus assimileeritakse süsihappegaas (CO₂) ja ammoniaak (NH₃) oksüdeeritakse nitritiks (NO₂_-) (Nitrosomonas, Nitrosococcus, ensüümiks ammoniaagi monooksügenaas). Teises etapis oksüdeeritakse nitrit nitraadiks (NO₃_-) (Nitrobacter, Nitrococcus, Nitrospira, Nitrospina).^[1]

Nitrifikatsioon toimub igal pool, kus moodustub ammoniaak (enamasti orgaanilise aine degradatsioonil). Ammoniaak võib tekkida sellistes keskkondades nagu näiteks pinnas, setted, reovesi ja pinnavesi (k.a ookean). Nitrifikatsioon on oluline komponent lämmastikuringes. Inimtegevuse tagajärjel võib suurenenud nitrifikatsioon pärssida denitrifikatsiooni lämmastikuringes ning nitraat akumuleerub keskkonnas. Nitraadi akumuleerumine reostab põhjavett ja tekitab järvedes eutrofeerumist. Suurenenud nitrifikatsiooni kasutatakse ära reoveepuhastuses, kus on vajalik veest ammoniaagi eemaldamine.^[2]

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Mikroobid erinevate ainete ringetes on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Nitrification Network 2014 on ilma tekstita.

[Mikroobid_erinevate_ainete_ringetes-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Mikroobid erinevate ainete ringetes on ilma tekstita.

[Nitrification_Network_2014-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Nitrification Network 2014 on ilma tekstita.

[1]

[2]